‘.NET’ sildiga artiklid

Tarkvara arendamine on pidev tegevus; pidevalt ilmuvad uuendused ja vigade parandused. Kõik see on meeldiv, kuid uuendamine alati pole, eriti kui peab vana maha võtma ja uue paigaldama. Kerkivad mõned küsimused: kas seadistused jäävad alles? kas kõik seaded on varundatud? Palju meeldivam on see, kui rakendus imeväel ennast uuendab ja ise midagi tegema ei pea. Nii toimivad paljud töölaua rakendused praegu, kuid samalaadselt võiksid ka meie klient-server rakendused uueneda.

Peamiselt on meil vaja uus kood kokku kompileerida, lisada talle uus versiooni number, andmebaasi skeem uuendada ja andmete kohandada. Väga palju polegi. Automatiseerimiseks sobivad lihtsad skriptid: kõige algupärasem variant oleks teha konsooli skript, kuid selleks peame väga hästi tundma iga kasutatava rakenduse parameetrite süntaksit.

Loe edasi »

Pea iga rakendus vajab andmete salvestamist, eriti nö andmepõhised rakendused. Seetõttu tuleb meil siduda rakendused andmebaasiga ning võimalusi selleks on mitmeid.

Küllaltki tüüpiline on alguses kasutada andmebaasi lähedast mudelit. Ehitada ise andmete vahetuskiht ja teha DataAccess objekte. Sellise lähenemisega kaasneb hulgaliselt andmekihi kirjutamist, tihti on see lausa 80% projekti mahust ning pärast kolmandat korda tundub, et pidevalt on loodud sama koodi. Oren Eini (Ayende Rahien) ühes ettekandeski ütles, et see on lahendatud probleem ning sellele vastu vaielda väga mõistlik pole.

Loe edasi »

Koodi versioonime on küllaltki elementaarne nähtus (jah, mõned tõesti ei tee seda, kuid selles situatsioonis ei taha väga ükski meeskond olla), kuid andmebaas on jäänud tihti tahaplaanile. Esimesi praktikaid on hoida meeskonnas ühte jagatud andmebaasi. See võib alguses hea mõttena tunduda, kuid kahjuks pole versioonimisest haisugi ja meeskond näeb erinevaid jõukatsumusi selle haldamisel.

Selleks, et versioonida andmebaasi peame selle mingil moel koodihoidlasse saama. Teame, et SQL skripte annab küllaltki lihtsalt teha ning võiksime teha kolm faili: Create, Data ja Destroy. Nüüd tuleb need lihtsalt käivitada enda lokaalses masinas ja ongi andmebaas arendamiseks olemas ja versioonihalduses. Lahendus töötab küllaltki hästi, kui meil on paar tabelit ainult.

Loe edasi »

Enne jooksmist tasub paelad kinni siduda, siiani on see hea praktika olnud. Samalaadselt peame rakenduse loomisel objektid omavahel siduma. Nagu saapapaelu saab mitut erinevat moodi siduda, saab ka objekte.

Kõige lihtsam viis on see, et üks objekt loob teise ja kutsub välja meetodi, kuid seal tekkivad tihtipeale hunnik probleeme. Meil pole võimalik testides seotud objekti võimalik välja vahetada ning see viib tavaliselt välja olukorrani, kus ühe testi käivitamiseks peame hulgaliselt seadistama.

Loe edasi »

Üks populaarsemaid kasutajaliides loomise mustreid veebirakenduste juures on Model-View-Controller ehk lühidalt MVC. Seda kohtame nii PHP, .NET, Ruby ja Java maailmas, kuid mõnes neist võib lähenemisnurk olla veidi erinev.

Liigume edasi nüüd mustri lahkamise juurde:

• Model –  Selle all mõeldakse tihtipeale ärimudelit, mis pole kõige valem, kuid parem oleks mõelda vaatemudelit. Põhjus on selleks lihtne – vaates võivad olla spetsiifilised väärtused kuvamise jaoks olla (n: mõne elemendi CSS klass) ning need ei peaks olema ärimudeli küljes. Lisaks võiks see sarnaneda võimalikult Data Transfer Objectile, mille teisendab Controller ärimudelist. Sel puhul ei peaks muretsema selle üle, et kui mingit meetodit või atribuuti kutsuda ei hakata andmebaasi vms kallale minema.
• View – Peamiselt HTML vaade kus seotakse andmed malliga. Teisisõnu lõpptulemus, mida kasutaja näeb.
• Controller – Küsib andmehoidlast vastava ärimudeli, käivitab vastavad äriprotsessid ja teisendab tulemuse vaatemudeliks ning kuvab vaate.

Loe edasi »

Peter Paul Rubensile meeldisid lopsakad naised ja ta maalis neist ilusaid pilte. Kalduvus tüsedusele ei ole tervislik nii elus eneses kui ka objekt-orienteeritud programmeerimises, mistõttu on praegune mood alakaalulisusele. Tihti näeme liideseid, kus pole ühtegi meetodit ja neid võime nimetada tähisteks või alakaalulisteks.

Vastupidine lähenemine on problemaatiline, sest liiga suured meetodi kogumid peidavad endas mitmeid võimalusi muutumiseks, mis teeb ka väljalubatud liidese kergemini purunevaks. Hea näide on .NET raamistikus MembershipProvider, mis näeb välja selline:

Loe edasi »

Testide koodihulk küündib hea kaetavuse korral küllaltki lähedale toote enda omaga. Vahel võib seda isegi rohkem olla. Projektide puhul üritame hallata koodi võimalikult hästi, kuid testid tunduvad esialgu sekundaarsed ning seal kasutatakse praktikaid, mida toote koodis välditakse viimse võimaluseni.

Loe edasi »

Uue välimuse arendamine on tegusalt läinud ning sain ka soojasid kommentaare ja head kriitikat CruiseControl.NET arendajatelt. Kuna see nägi nende jaoks piisavalt ahvatlev välja, siis peaks see välimus olema ka 1.5 väljalaskes sees ning võib-olla ka vaikimisi valitud. Mul on äärmiselt hea meel, et saan kasulik olla ja teha ühte head toodet veel paremaks.

Kuna 1.5 ei tule kohe välja (praeguste andmete järgi oktoobris), siis jagan teiega vahepealseid tulemusi, et saaksite tagasisidet anda, kuidas muuta kvaliteedi kontrollimine tõhusamaks.

Loe edasi »

Täna on mul hea uudis CruiseControl.NET kasutajatele. Kunagi alustasin selle veebiliidese ümberdisainimist ja nüüd võtsin selle uuesti käsile ning see on nii palju valmis, et võiksite katsetada.

Loe edasi »

Esmane kokkupuude Rakega oli mul ühest avatud lähtekoodiga .NET-i projektist. Kuna NAnt ja MSBuild on küllaltki mürarikkad, siis ei mõistnud hästi, et miks selle projektiga tegelejad ei investeerinud piisavalt aega, et see veel loetavamaks teha. Siiski hea, et edasiminek oli.

Praegu käsil olevas projektis viin vaikselt NAnt skriptid üle Rake ja nagu eelnevalt ka lubasin näidet selle kohta, siis siin see ka on.

Loe edasi »