Kategooria ‘Raamatud’ artiklid

1926. aastal ilmus Henry Fordi kirjutatud raamat “Täna ja homme”, mis andis edasi autori mõtteid muuhulgas Fordi tehaste töökorraldusest. Soovitan kindlasti lugeda, kuna tegemist on ka Toyota Production System-i ja Lean-i ja kaudselt ka igasuguste väledate arendusmetoodikate alusega. Tõsi, üllatusin ka ise, et masstootmise looja kirjutab raiskamise vältimisest.

Igal juhul tahtsin välja tuua ühe lõigu selle kohta, kuidas Fordi tootmises Ford-T nukkvõlli kaheksa nuki ajastust automaatselt testiti. Loe edasi »

Raamatukogusse lisandusid kolm Head First seeria raamatut. Tegemist on uudse õpetamismetoodikale tuginevate teostega. Software Development on üsna palju väledale arendusele tuginev. Teised kaks on rikastatud Java näidetega. Raamatukogu asub siin. Loe edasi »

Hea meel teile teada anda, et raamatukokku täieneb veidi. Omapoolse panuse andis seekord ka Microsoft Eesti, mille eest oleme äärmiselt tänulikud. Andres Sireli poolseks kingituseks oli Donis Marshalli ja John Bruno raamat “Solid Code”.

Uued raamatud:

• Solid Code
  Donis Marshall, John Bruno
• Clean Code: A Handbook of Agile Software Craftsmanship
  Robert C. Martin
• Why Software Sucks…and What You Can Do About It
  David S. Platt
• Crystal Clear: A Human-Powered Methodology for Small Teams
  Alistair Cockburn
• A Practical Guide to Feature-Driven Development
  Stephen R Palmer, John M. Felsing

Head laenutamist ja lugemist.

Valisime välja hunniku põnevat tarkvaraarenduse alast kirjandust ning koondasime selle Kaizen Raamatukogu alla. Iga huviline võib ühendust võtta ning huvipakkuva teose täiesti tasuta laenutada.

Samuti kui sul leidub tarkvaraarenduse alaseid raamatuid, mida oled nõus välja laenutama, siis anna meile teada. Kuskil on kindlasti keegi, kes neid lugeda tahaks.

* Pilt – http://swirl1.deviantart.com/

Paljude inimeste jaoks pole ühist IT-l ja filosoofial. Mu arust on filosoofial nii mõndagi öelda ja IT inimesed võiksid ka selle vastu huvi tunda. Kooliajal oli tudengite jaoks filosoofia küllaltki prahimaiguline aine. Kahju neist, kes ise mõelda ei taha ja uurida, mida teised mõtlevad.

Thomas S. Kuhni raamat “Teadusrevolutsioonide struktuur” on küllaltki huvitav lugemisvara. IT-d võib vaadata mõnes mõttes teadusena ja sellest tulenevalt kirjeldab kenasti see raamat kuidas revolutsioonid toimuvad. Kuna revolutsioonid on nähtamatud, siis praegusel hetkel me ei oska öelda nii täpselt, millised käimas on. Samas julgen öelda, et komponenditestide (unit test) tulek ja väledate metoodikate areng on üheks revolutsiooniks IT vallas. Minevikku vaadates on lihtsam revolutsioone ära märkida.
Loe edasi »

Komponenditestid (unit test) on igati head, kui neist saab välja lugeda, kuidas API-t või süsteemi kasutada ehk need käituksid dokumentatsioonina. Siiski selle saavutamine ei pruugi olla eriti lihtne, kui neist ei hoolita. Testid ei ole “Write Only” kood.

Gerard Meszaros on teinud suure töö ja kirjutanud paksu raamatu “xUnit Test Patterns: Refactoring Test Code”, kus seletab milliseid mustreid testimisel kasutada. Lisaks saab selle abiga treenida enda nina testimisel tekkivate haisude tundmiseks.

Raamat on jagatud kolme ossa: üldiselt testimisest (peamiselt xUnit raamistikkude kasutamise osas); testide haisud; testide mustrid. Esimesed kaks osa võiksid läbi lugeda ka projektijuhid, et nad teaksid, mis kasu automaatsetest testidest saab ning ei hakkaks ajama juttu, et testid pole olulised. Teise osa kohta saavad nad peamiselt teadmisi, millal piim hapuks läheb ning kuidas võiks reageerida. Arendajatel tuleks lugeda ka kolmas osa läbi. Algul on üldisemad mustrid, mis ei pruugi testimisega tegevale arendajale väga suur huvi pakkuda, kuid lõpu poole tuleb veidi keerulisemat ka.

Tarkvara arendajad võiksid selle teose enda lugemis nimekirja küll võtta. Vähemalt need, kes tahavad oma tööstiili stressivabamaks teha.

Uncle Bob, kes viimasel ajal kõvasti igal pool jutusaadetes on sai hakkama järjekordse hea teosega “Clean Code”. Ta eelnev raamat “Agile Priciples, Patterns, and Practices via C#” oli ääretult kasulik. Seda peaksid kõik endast lugupidavad arendajad lugema, sest see võib olla nii mõnelegi hüppelaud arenguks.

Rober C. Martini raamat “Clean Code” on täiustus siis eelnevale. Kui eelmine õpetas printsiipe ja praktikaid, siis uus raamat õpetab loetavat ja puhast koodi kirjutama. Teoses on kirjas peamiselt need koodi kirjutamise stiilid, mis teda on hästi pikka aega teeninud ning keegi ei pea näid järgima täpipealt. Vähemalt on ta ära põhjendanud, miks ta ühtepidi või teistpidi koodi kirjutab.

Küllaltki huvitav oli lugeda näiteks koodi kommenteerimise osa. Tundub algul, et millest seal ikka kirjutada on, kuid elu on näidanud, et paljusid asju tehakse kommentaaride abiga, kuigi koodihoidlal on see sama funktsioon olemas.

Kes tahab tarkvara meistriks (software craftsman) saada, siis see teos tuleb tal läbi lugeda. Tükki see küljest ei võta vaid annab juurdegi nagu kasvajagi.

Mõni aeg tagasi andis Andres Sirel mulle Eric Brechneri raamatu “I. M. Wright’s “Hard Code”".  Vastutasuks pean ma kirjutama kui tore see raamat on ja eelnevalt ka läbi lugema. Mul on hea meel, et selle raamatu sain, sest muidu oleksin pidanud selle ise ostma, vähemalt ta oli mu ostu nimekirjas.

Raamat on koostatud Brechneri kirjutatud artiklitest vahemikus 2001-2007. Kuna periood on 7 aastat, siis väga tehnilist juttu sealt oodata ei saa, sest nii pika ajaga juhtub IT maailmas nii mõndagi ja antiikkirjandust ei ole väga huvitav lugeda.

Teos oli suunatud peamiselt projektijuhtidele või siis meeskonna juhtidele. Leidus ka peatükke, mida võiksid arendajad ka lugeda. See ei tähenda, et tarkvara arendajad ei võiks seda lugeda; ega tarkus mööda külgi maha jookse.
Loe edasi »

Koodist pulbitseb välja jõudu, kui see on loetav ja arusaadav. Seda vaadates ei hakka kõhus keerama. Jõud on tugev, kuid tasane ja vaikne. Rünnates seda jõudu, peegeldub kogu rünnak tagasi. Looda, et see ei ole jälestuse jõud.

Loe koodi kõva häälega nagu heeroldile kohane ning parem ära ole halva sõnumi tooja. Halva teate toojat ei austa keegi. Kui keel läheb sõlme ja suust välja tuleb ainult podin, siis parem põleta see ära ja meisterda see uuesti. Loe edasi »

Tarkvara arenduses ellujäämiseks on vaja küllaltki palju juurde õppida pärast ülikooli. Kuna see ala on veel kiiresti arenev, siis ei jää aega eriti õppimisest puhkamiseks – mu arust on see päris hea, sest nii ei saa nö loorberitele puhkama jääda.

Infot on palju ning saada aimu üldpildist ja vajalikust detailsemalt, siis tuleb tekitada harjumus uurida ja õppida uusi tehnoloogiaid, praktikaid jne. Hea oleks luua endale igaks päevaks umbes 30-60 minutit vaba aega millegi uuega tutvumiseks või millegi sügavamaks uurimiseks.

Paljudel võib kerkida küsimus, et mida, kust ja kuidas. Siinkohal toonigi enda praktikate puhul välja kohad, kust saab vajaliku infoga kaasas käia. Loe edasi »