Maailm on liiga sarnane

Aastaid tagasi tegin Eesti Kunstiakadeemias töö nimega “Ühiskondlik elu”. Selle peamine idee seisnes kui palju meie elude struktuurid sarnased on. See oli küll väga üldisel pinnal tehtud, kuid paljudel sulandub see ühiskonna ideaalidega kokku: sünd > lastaed > kool> ülikool > töö > pension > surm. Sarnaselt võib vaadata ka nädalat ja päeva. Ülesehitus on neil kõigil olemas, kuid rolli hakkavad mängima detailid, mida elu meile ette veeretab.

Mis on olnud , see saab olema, mis on tehtud, seda tehakse veel – ei ole midagi uut päikese all. Või on midagi uut, mille kohta võiks öelda: “Vaata, see on uus?” Kindlasti oli see juba olemas muistsetel aegadel, mis on olnud enne meid!
Kohelet

Sain ka ühe jutuajamise osaliseks mingi aeg, kus seletati mulle, et tellija ostab erilist tarkvara, sest nad on erilised. Siin võib olla tellijal nö terminoloogia kriis, see tähendab, et neil on välja kujunenud sünonüümid standardmudeli terminitest, mistõttu nad arvavad, et nende protsess on erinev. Mis kergitab küsimuse, et kas standard lahendused koos lisade arendamisega poleks mõistlikum?

Kaks füüsilist indiviidi ei saa kunagi olla absoluutselt sarnased; vähe sellest, üks ja sama indiviid … pole kunagi üle ühe momendi sarnane iseendaga. Enamgi veel: absoluutselt mitte kusagil ei esine täielikku sarnasust.
Gottfried Wilhelm Leibniz

Ärimudelites on ka palju sarnasusi. Paljudes süsteemides on isikud ja firmad koos kontaktandmetega, arved vms. Kas need on nii erinevad, et ei ole võimalik teha üldist mudelit, mida kasutada? Arvan, et saab ning see hoiaks arenduse aega ja raha kokku. Kompileeritud kujul on see veidi keerulisem, kuid lähtekoodi tasemel omada vastavat mudelit on tõeline kokkuhoid. See annab võimaluse muudatusi teha vastava süsteemi nõuetele.

Siinkohal tuleb arvesse võtta, et selline lähenemine sobib üldistele ja toetavatele ärimudelitele. Neid võib ka rahumeelselt sisse osta või outsourceda. Siiski jääb kõige olulisem asi endal lahendada – tuummudel. Selle käest andmine loob suure tõenäosusega suuri probleeme ja see on põhjus, miks tellitakse erilist tarkvara ja ei olda nõus tavaliste platvormidega.

Kunagi sai uuritud natuke projektijuhtimise tarkvara Mingle. Sealne abstraktsioon oli kaart (Card). Analoogiaks võib võtta paki erinevat värvi märkmepaberit, kuhu võid kirjutada mida iganes soovid: ülesandeid, tööaega, etapinime jne. Selle põhjal sai erinevaid arendusmetoodikaid läbi viia pisikeste ebamugavustega, kuid tasuvus võrreldes iseloodava süsteemiga oli suurem.

Järjekordne mudel, mis on suures osa lahendatud, on autentimine. OpenID säästab suuremast vaevast ning siduva mudeli saaks ka teha korduvkasutavaks. Kasutajate andmed ei ole nii erinevad süsteemides.

Standardmudeleid võib leida raamatutest, internetist ning mõnegi otsa võib ise kukkuda. Kui keegi pidevalt kokku puutub sarnaste mudelitega, siis võiksid sellest väikese kirjelduse kirjutada kommentaaridesse. Oleksin selle eest tõeliselt tänulik.