Aprill

Iteratsiooni tagasivaatekoosolekud

Priidik Vaikla

Hiljuti lõpetasime ühe kuuajalise projekti ning otsustasime analüüsida, mis läks hästi ja mis mitte nii väga. Kuna mul hetkel polnud N. Kerth “Project Retrospectives: A Handbook for Team Reviews” raamatut käepärast, et toetuda projekti tagasivaate koosoleku läbiviimisel sellele, otsustasin venitada iteratsiooni koosoleku projekti peale. J. Shore, S. Warden “The Art of Agile Development” raamatus on iteratsiooni tagasivaatekoosolekust põgusalt kirjutatud. Edasi kirjeldan läbitud samme.

1. Norm Kerth-i põhisuunis

Kõige alguses soovisin, et inimesed austaksid üksteist ning ei hakkaks tagasivaatekoosolekul süüdistusi esitama. See ei oleks kuidagi kaasa aidanud. Seega lugesin neile ette Norm Kerth Prime Directive-i:

Olenemata sellest, mida me täna avastame, mõistame ning usume, et igaüks tegi vastavalt situatsioonile, käesolevale informatsioonile, ressurssidele ning oskustele ja võimetele parimat tööd mida ta teha sai.

Seejärel soovisin, et iga osaleja sellega nõustuks. Teised olid nõus ja mina ka. Kohe koosoleku alguses kõigi käest jah sõna saamine tõstab tõenäosust, et see inimene ülejäänud koosoleku vältel sõna võtab.

2. Ajurünnak

Seejärel tahtsin teha ajurünnaku projektiga seotud teemadel. Jagasin osalejatele märkmepaberid ning kirjutusvahendid. Teemad, mille kohta pidi iga paberi peale ühe mõtte panema olid järgnevad.

Meeldiv, nauditav – Mis meeldis projekti kestel kõige enam?
Pettumus – Mis valmistas projekti kestel kõige enam pettumust?
Segadused – Mis viis kõige enam projekti kestel segadusse?
Sama – Mis võiks olla järgmises projektis sama hea, sama halb, sama palju?
Rohkem – Mida võiks olla järgmises projektis rohkem?
Vähem – Mida võiks olla järgmises projektis vähem?

Iga inimene luges pärast mõtte kirja panemist kirjutatu ette ja tõstis paberi laua keskele.

3. Tumm rühmitamine

Kui kõik olid kirjutamise lõpetanud ning rohkem mõtteid ei olnud, selgitasin, et järgnevalt tuleb ilma omavahel rääkimata rühmitada mõtted. Kindlat struktuuri ei ole vaid lihtsalt sarnased kokku ja teised eraldi. Kui osalejad noogutamisega lõpuks viitasid, et nad on lõpetanud liikusime viimase etapi juurde.

4. Tagasivaatamise eesmärk

Seejärel jagasin igale osalejale viis visiitkaarti (tegelikult võib kasutada kasvõi Sonja komme), mis esindasid selle inimese viit häält. Hääletada tuli rühma poolt, mis hääletaja arvates on kõige olulisema tähtsusega ning tuleks järgmises projektis spetsiaalselt tähelepanu alla võtta. Lõpuks tegime lühikese arutelu, et kuidas kõige olulisemat probleemi lahendada. Viimane oluline otsus on vaja teha selle kohta, et kes hakkab vastutama, et probleemiga järgmise projekti/iteratsiooni käigus tegeletakse.

Kuidas toimub tagasivaadete tegemine teil?

* Pilt – http://www.sxc.hu/profile/topfer