Juuli

Pidev õppimine

Marek Tihkan

Tarkvara arenduses ellujäämiseks on vaja küllaltki palju juurde õppida pärast ülikooli. Kuna see ala on veel kiiresti arenev, siis ei jää aega eriti õppimisest puhkamiseks – mu arust on see päris hea, sest nii ei saa nö loorberitele puhkama jääda.

Infot on palju ning saada aimu üldpildist ja vajalikust detailsemalt, siis tuleb tekitada harjumus uurida ja õppida uusi tehnoloogiaid, praktikaid jne. Hea oleks luua endale igaks päevaks umbes 30-60 minutit vaba aega millegi uuega tutvumiseks või millegi sügavamaks uurimiseks.

Paljudel võib kerkida küsimus, et mida, kust ja kuidas. Siinkohal toonigi enda praktikate puhul välja kohad, kust saab vajaliku infoga kaasas käia.

Tasub lugeda ajaveebe. Tänapäeval on see probleemide lahendamisel küllaltki abiks materjal. Nendes on ka palju infot põhivara täiustamiseks. Nendest saab peamiselt ülevaate, mis kommuunides teoksil on , mis tulemas on ja ka vajalikke näpunäiteid. Ise olen infot haaranud umbes 120 ajaveebist, millest saab küllaldaselt infot, et mõni päev ära sisustada.

Kuna ajaveebides ei kirjutata lahti kõike laialt ja põhjalikult, siis hea on lugeda kuus ka mõni raamat läbi. Need annavad põhjalikumad teadmised vastavast valdkonnast. Paljud algajad küsivad, et millised on need kuldsed raamatud, mida peab läbi lugema, et heaks arendajaks saada – neid on palju. Lisasin ise väikese nimekirja raamatutest, millega võib algust teha ning Jurgen Appelo koostas nimekirja 100 parimast tarkvara arenduse raamatust (need ei ole tehnoloogiapõhised). See andis mulle väikese motivatsiooni enda vana projekt ära lõpetada, mille ilmselt panen ka siia üles.

Lugemine on üks osa võimalikust õppimise protsessist. Viimasel ajal olen rohkem rõhku pannud kuulamisele ja vaatamisele. Nimelt internetis on mitmeid huvitavaid podcast‘e ja screencast‘e. Näiteks mõnes firmas arendajad vaatavad lõuna ajal DnrTV episoode ja pärast arutavad vaadatut. Podcast‘e on hea kuula näiteks bussis või autoga sõites, vähemalt see on parem kui raamatu lugemine bussis (Eesti teed ei ole kõige siledamad). Nii, et kui tööle minekuks kulub 30-60 min, siis jõuabki kenasti mõne episoodi ära kuulata.

Kui need tunduvad kuidagi akadeemilised või igavad, siis on võimalik alati võtta avatud lähtekoodiga projekte ja lugeda lihtsalt koodi. Muidugi hea oleks teada juba eelnevalt disainimustreid, printsiipe jms, sest muidu on see kood lihtsalt kood. Vastupidisel juhul õpib mustreid nägema, kuidas printsiipe on rakendatud jne.

Viimasena tuleb pähe mulle veel teiste õpetamine ja teistega rääkimine rohkem esinevatest probleemidest. Õpetamise puhul tekkib olukord, kus tuleb materjal korra kokku panna ning see ei pruugi olla nii lihtne kui algul arvata võib (see õpetab nii mõndagi juurde). Lisaks sellele õpilased oskavad alati häid küsimusi küsida, mille peale ise algul ei tulnudki. Värske vaade asjadele on alati küsivam.

Et see kanne ei oleks puhas õhu soojendamine, siis olen koostanud ka paar nimekirja õppimise alustamiseks:

Siiski tasub arvestada sellega, et tegelikult loll olla on hea, sest siis ei ärka öösel ülesse, kuna tuli mõnele probleemile lahendus vms. Nii, et ärge õppige, jätke see õppuritele!