Niisamuti nagu mitmete teiste eesti keelsete sõnadega on ka sõnapaari tarkvara – riistvara tõlkimisega veidi kehvasti läinud. Ja ma ei püüa siin kiruda, et tarkvara on tegelikult rumal.
Asi on nimelt selles, et inglise keelsed väljendid software – hardware ei anna absoluutselt mingit vihjet selle kohta, et üks vara oleks teisest nutikam ega ka seda, et teine vara on tööriistadega seotud.
Minu arvates on tõlkes kaduma läinud mõte, et software-i on võimalik pidevalt muuta ja edasi arendada, seevastu hardware on selline vara, mida muuta ei saa. Seega on minu ettepanek mõelda iga kord tarkvara tehes, et seda võiks, saaks ja peaks tulevikus muutma. Muidu võiks ta olla ka riistvara.
KAIZEN FEED
Telli endale Kaizeni uudisvoog
KOMMENTAARIDE FEED
Telli endale kommentaaride voog
KAIZEN TWITTER
Lühiuudised Kaizeni autoritelt
KAIZEN FACEBOOK
Liitu Kaizeniga
MIS ON KAIZEN?
Kaizen on Saiku tarkvaraarendusealane blogi, kus kirjutame erinevatest lähenemistest meisterlikule tarkvaraarendusele.
Eelmise aasta lõpus loodi ühing, mis koondab inimesi, kes usuvad, et väle arendus toodab väga häid tulemusi. Selle aasta alguses on tulemas mitu üritust ja planeerimisel on teisigi. Kronoloogilises järjekorras kaks neist on all.
Agile dinner (Väle eine)
19.01.2010, kell 17:30. Relaxcafe – www.relaxcafe.eu
Tõmba sündmus “Agile dinner (Väle eine)” oma kalendrisse.
Teemaks on “Minu personaalne väle kogemus”. Väledusega kokku puutunud inimesed jagavad oma teadmisi teistele.
Täpsem informatsioon: http://agile.ee/display/main/Agile+dinners
Agile Saturday (Väle laupäevak)
13.02.2010, kell 9:00. Swedbank IT maja Galeriikohvik.
Tõmba sündmus “Agile Saturday (Väle laupäeval)” oma kalendrisse
”Päeva jooksul räägime kaasaegsetest tõhusatest tarkvaraarenduse metoodikatest, toimuvad avatud diskussioonid ja presentatsioonid. Esinejateks on praktikud nii Eestist kui ka välismaalt. Seminaripäeva töökeelteks on eesti ja inglise keel.”
Täpsem informatsioon: http://agile.ee/display/main/Agile+Saturday+-+13.02.2010
Registreerumine: http://agile.ee/display/main/Agile+Saturday+-+13.02.2010+-+registration+form
Mõlemal üritusel osalemine on tasuta ja oled väga oodatud.
Raamatukogusse lisandusid kolm Head First seeria raamatut. Tegemist on uudse õpetamismetoodikale tuginevate teostega. Software Development on üsna palju väledale arendusele tuginev. Teised kaks on rikastatud Java näidetega. Raamatukogu asub siin.
Küllaltki tüüpiliseks peetakse rakenduse vigade logimist. Proovitakse kasutada Aspect Oriented Programmingu võtteid, et saavutada see võimalikult lihtsalt, kuid siiski kui palju on kasu logist, mis kõik vead kirja paneb?
Paljudel kordadel kui vea kirja paneme, on rakendame ka mehhanisme, et olukorda taastada kasutaja jaoks. Seetõttu ei tohiks meid väga huvitada need veateated. Ise pole sattunud väga logisid lugema, võib-olla on see algaja õnn vms. Põhimõtteliselt peaksime kirja panema need juhtumid, mida me ei oota, mitte need, mis on vuugitäiteks. Näiteks kui proovime minna lehele ASP.NET MVC rakenduses, mille kontrollerit ei leita, siis võime saada küllaltki tüüpilise vea. Kas kellegi viga viitamisel peaks tootma meie logi? Arvatavasti oleks piisavalt kena näidata kasutajale kurba sõnumit, et seda lehte pole ja lõpetada sellega.
Üks tüüpilisi töövestluse küsimusi on: kas sa oled motiveeritud tööd tegema? Kui inimene on juba nii kaugele jõudnud, et on töövestlusel, siis mingisugune motivatsioon tal on. Variante võib olla mitmeid: keskkonna vahetus; arengu võimaluste / väljakutsete puudumine eelnevas kohas; suurem palgasoov jms.
Ühes artiklis jäi mulle huvitav seisukoht meelde: ettevõtted ei pea motiveerima enda töötajaid, vaid nad ei tohi seda ära võtta. Seetõttu töövestlusel tasub vastu küsida, et mida nad teevad, et sult seda ära võtta. Esmapilgul tundub see veidi jabur, kuid võib-olla veenab teid ettekanne “Väledate metoodikate mõõdikutest”.
Kui alustame mingi hobiga, siis me teeme seda selle enda pärast. Meil on kirg mingi tegevuse vastu, kuid seda on võimalik lõhestada ning nii juhtub tavaliselt kui hobist saab meie töö, aastate pärast juba vaikselt vihkame seda. Siit väike soovitus: ära tee enda hobist tööd.
Selle aasta lõpuks peaks välja tulema ReSharper 5 Visual Studio 2008 ja 2010-le. Siiski, kes soovib seda varem juba katsetada, siis on võimalik seda läbi Early Access Programi teha.
Selle versiooni suuremad edasiminekud on veebi arendamise osas. Nüüd on võimalik MVC ja tavalise ASP.NET-i peal genereerida vajaminevat koodi ja kiirelt parandada vigasid. Lisaks on seal osas ka navigeerimist paremaks tehtud. Veebiarendus hakkab ka nüüd R#5 jaoks olema esmaklassiline kodanik.
Märkimisväärne uuendus on ka koodi analüüsis – võimalik on otsida koodi struktuurilisi/mustrilisi vigasid ehk halbu lõhnu. See on suurepärane töövahend meeskonna koodi ühtlustamise osas ning uute koolitamisel.
Kui Visual Studio 2010 oskab kenasid UML diagramme luua, siis R#5 seevastu näitab lihtsamalt, kuidas väärtused või meetodi väljakutsed aset leiavad. See kiirendab oluliselt koodist arusaamist (juhul kui pole üks suur kauss spagette).
Väiksemate väärtuste hulka võiksid kuuluda koodiviited (bookmark) ja ka NUniti integratsioon. Rohkemat infot leiate R# uuenduste nimekirjast.
Kellel suurem huvi koodi kirjutamise produktiivsuse tõstmise katsetamiseks on, võiksid heita ka pilgu peale Telerik JustCodeile, kuigi sellel on vähem võimalusi. Oleks tore ka kuulda, mis teile uues R# meele järgi on ja mis puudujääke on.
Tarkvara arendamine on pidev tegevus; pidevalt ilmuvad uuendused ja vigade parandused. Kõik see on meeldiv, kuid uuendamine alati pole, eriti kui peab vana maha võtma ja uue paigaldama. Kerkivad mõned küsimused: kas seadistused jäävad alles? kas kõik seaded on varundatud? Palju meeldivam on see, kui rakendus imeväel ennast uuendab ja ise midagi tegema ei pea. Nii toimivad paljud töölaua rakendused praegu, kuid samalaadselt võiksid ka meie klient-server rakendused uueneda.
Peamiselt on meil vaja uus kood kokku kompileerida, lisada talle uus versiooni number, andmebaasi skeem uuendada ja andmete kohandada. Väga palju polegi. Automatiseerimiseks sobivad lihtsad skriptid: kõige algupärasem variant oleks teha konsooli skript, kuid selleks peame väga hästi tundma iga kasutatava rakenduse parameetrite süntaksit.
KATEGOORIAD » .NET, PHP, Ruby, Tarkvaraarendus
SILDID » .NET, CI, Java, PHP, pidev integratsioon, Ruby
LOE EDASI »Sattusin ühel õhtupoolikul huvitavate videoseeriate otsa. Esimene neist oli jQuery’st ja teine regulaaravaldistest. Lisaks neile leidus seal ka WordPress’i, PHP-st päris pikk videoseeria.
JQuery oma sai kiirelt üle vaadatud ja tundus piisavalt asjalik algajale. Alternatiiv oleks vaadata ka Lynda.com-i jQuery Essential Training seeria läbi, mis on kahjuks tasuline või lugeda dokumentatsiooni. Viimane võimalus ei näita milliste probleemide otsa võib sattuda. Peale jQuery enda õppimise leidus seal ka kasulikke viiteid nagu www.html-ipsum.com, kust saab HTML täidist võtta katsetamiseks.
Kuna regulaaravaldised on küllaltki võimsad ja nendest esmapilgul aru saada pole kõige lihtsam. Selleks on kasulik vaadata viieosaline videoseeria läbi. Sealgi leidus huvitav viide regulaaravaldiste katsetamiseks: www.gsikinner.com/RegExr/ , millest on olemas ka allalaetav versioon.
Meeldivat õppimist!
Väga lihtne küsimus teile: mitu kasutajakontot sul kokku on? Ma ise ei soovi seda väga lugedagi, kuid tean, et nende haldamiseks on mul vaja haldusvahendit. Mõnes kohas on konto ainult selleks, et saaks väga salajasi tegevusi teha (näiteks videot alla laadida, et saaks mõnel vabal momendil seda vaadata).
Kuidas te ennast tunneksite kui toidupoodi minnes kassas küsitakse su käest kliendikaarti ja kui seda pole, siis ei saa ka kahjuks ostu sooritada?
Probleemi osas näen ma kahte lahendust: kasutada BugMeNot häid võimalusi või teavitada analüütikuid ja arendajaid, et igal rakendusel ei pea olema kasutajakontod.
On teada üks kutsehaigus, kus igat ettejuhtuvat probleemi püüab spetsialist lahendada vastavalt oma professioonile. Juristid arvavad, et kõik probleemid saab lahendada vettpidavate lepingutega. Programmeerijad arvavad, et iga probleemi lahendamiseks on vaja kirjutada programm. Hiljem kui programm on valmis, tuleb seda hooldada ja käigus hoida, aga administreerimine ei ole arendajatele motiveeriv tegevus. Tutvustan Saikus kasutatavaid teenuseid, mis aitavad meil igapäevaselt oma töödega hakkama saada ilma, et peaksime pool (jah, ma pingutan üle) tööajast toetavate tegevuste tarkvarade haldamisega tegelema.
KATEGOORIAD » Tarkvaraarendus
SILDID » agile, produktiivsus, projektijuhtimine, suhtlus, Tarkvaraarendus
LOE EDASI »KATEGOORIAD
- .NET (39)
- Arhitektuur (12)
- Geekdinner (4)
- Ilus kood (18)
- PHP (4)
- Raamatud (10)
- Ruby (8)
- Sündmused (3)
- Tarkvaraarendus (36)
- Testimine (7)
- Varia (2)
- Viited (5)
SILDIPILV
- .NET (36)
- Tarkvaraarendus (23)
- ilus kood (18)
- C# (17)
- Arhitektuur (14)
- Ruby (8)
- Testimine (8)
- projektijuhtimine (8)
- raamat (7)
- printsiibid (6)
- produktiivsus (5)
- ReSharper (5)
- PHP (5)
- NHibernate (4)
- objekt-orienteeritud (4)
- pidev integratsioon (4)
- Viited (4)
- agile (4)
- Java (4)
- Geekdinner (4)
- lean (4)
- CI (3)
- Cruise Control.NET (3)
- Robert C. Martin (3)
- scrum (3)
- iteratsioon (3)
- suhtlus (3)
- raamatukogu (3)
- jQuery (2)
- TechEd 2008 (2)
- Visual Studio (2)
- valideerimine (2)
- intervjuu (2)
- analüüs (1)
- ASP.NET (1)
- ümberstruktureerimine (1)
- üritus (1)
- CodeRush (1)
- dokumentatsioon (1)
- Kent Beck (1)
- LINQ (1)
- Martin Fowler (1)
- Moq (1)
- Rhino Mocks (1)
- stackoverflow (1)
- võltsitud objektid (1)
- Whiteboard Wednesday (1)
- hindamine (1)
- tarkvara kvaliteet (1)
- ajagraafikud (1)
- Saiku (1)
- koolitus (1)
- tagasivaate (1)
- koosolek (1)
- dünaamilised keeled (1)
- staatilised keeled (1)
- FluentNHibernate (1)
- Rake (1)
- Oredev 2008 (1)
- toyota way (1)
- raiskamine (1)
- NDepend (1)
- podcasts (1)
- väle tarkvaraarendus (1)
- raido tonts (1)
- minimal marketable feature (1)
- kasutajalugu (1)
- Joomla! (1)
- MVC (1)
- andmebaas (1)
- versioonimine (1)
- diskussioon (1)
- regulaaravaldised (1)
- motiveerimine (1)
- mõõdikud (1)
- agileestonia (1)
- riistvara (1)
